Kas ka Sina oled tundnud, et \u00f5htul on n\u00e4ljatunne kasvanud nii suureks, et seda on pea v\u00f5imatu kontrollida? Toitumisterapeudid Anni Laas ja Maarja Lember jagavad n\u00f5uandeid, kuidas sellist olukorda aga ennetada ja sellega toime tulla.<\/p>\n\n\n\n
Miks kipume \u00f5htul \u00fcle s\u00f6\u00f6ma?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Toitumisterapeutidena n\u00e4eme oma praktikas sageli, et p\u00e4evasel ajal s\u00f6\u00f6gikordade vahele j\u00e4tmine seostub \u00f5htuse ja hilis\u00f5htuse \u00fcles\u00f6\u00f6misega ning n\u00e4ksimisega. Kui p\u00e4eva jooksul on s\u00f6\u00f6dud liiga v\u00e4he ja ei ole tagatud organismile vajalik kogus toiduenergiat ja erinevaid toitaineid, siis p\u00fc\u00fcab organism l\u00e4bi erinevate mehhanismide puuduj\u00e4\u00e4vat kompenseerida ning \u00f5htuks tekkinud n\u00e4ljatunnet on pea v\u00f5imatu kontrollida.<\/p>\n\n\n\n \u00d5htuseks \u00fcles\u00f6\u00f6miseks v\u00f5ib nimetada olukorda kui s\u00fc\u00fcakse korraga suur kogus toitu v\u00f5i kui \u00f5htu jooksul lisaks \u00f5htus\u00f6\u00f6gile pidevalt n\u00e4ksitakse. \u00d5htust \u00fcles\u00f6\u00f6mist on seostatud liigse toiduenergia tarbimisega, k\u00f5rgema kehamassiindeksiga ja teatud krooniliste haigustega.<\/p>\n\n\n\n Stress ja \u00f5htune \u00fcles\u00f6\u00f6mine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Stressigi on seostatud \u00f5htuse \u00fcles\u00f6\u00f6misega. Toitu kasutatakse t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus erinevatel emotsionaalsetel p\u00f5hjustel – l\u00f5\u00f5gastumiseks, lohutuseks, meelelahutusena, t\u00e4helepanu k\u00f5rvalejuhtimiseks jne. On oletatud, et toidu looduslikult rahuldust pakkuv m\u00f5ju t\u00f5stab tuju opioididele, dopamiinile ja serotoniinile sarnaste mehhanismide kaudu. Ehkki \u00e4ge stress kipub s\u00f6\u00f6giisu vahel ka alla suruma, ilmneb \u00fclekaaluga inimestel stressi perioodil sagedasemat s\u00f6\u00f6mist olenemata n\u00e4ljatundest, mis osaliselt selgitab seost stressi ja kaalut\u00f5usu vahel k\u00f5rgema kehamassiindeksiga inimeste seas.<\/p>\n\n\n\n Kuidas \u00f5htust \u00fcles\u00f6\u00f6mist v\u00e4hendada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui m\u00e4rkate, et s\u00f6\u00f6te sagedasti n\u00e4ljatunde puudumisel, \u00e4revusest v\u00f5i stressi leevendamiseks, proovige leida m\u00f5ni teine viis negatiivsetest emotsioonidest vabanemiseks ja l\u00f5\u00f5gastumiseks. Uuringud on n\u00e4idanud, et erinevad l\u00f5\u00f5gastusmeetodid (nt jalutamine, hingamisharjutused, koduloomadega tegelemine, jooga jm) v\u00f5ivad aidata toime tulla selliste s\u00f6\u00f6mish\u00e4iretega nagu \u00f6ise s\u00f6\u00f6mise s\u00fcndroom ja liigs\u00f6\u00f6mine. \u00dchtlasi aitab hobide ja meelep\u00e4raste toimingutega tegelemine v\u00e4ltida igavusest s\u00f6\u00f6mist. Vajadusel kasutage professionaalset kognitiivse k\u00e4itumisteraapia abi, mida pakuvad kliinilised ps\u00fchholoogid. <\/p>\n\n\n\n Meie praktikas \u00fcks efektiivsemaid strateegiaid \u00f5htuse \u00fcles\u00f6\u00f6mise v\u00e4hendamiseks on regulaarsed p\u00e4evased toidukorrad s\u00f6\u00f6kidega, mis on k\u00f5rge toitev\u00e4\u00e4rtusega, maitsvad ja meeldivad. Kui aga kiire elustiil ei v\u00f5imalda regulaarseid toidukordi, siis tuleks p\u00e4eva jooksul s\u00fc\u00fca k\u00f5rge toitev\u00e4\u00e4rtusega vahepalasid, mis sisaldaksid valku ja kiudainet. Head valguallikad on magustamata piimatooted, muna, kala, linnuliha, liha ning kiudainerikkad toidud on t\u00e4isteratooted, k\u00f6\u00f6giviljad, puuviljad ja marjad ning kaunviljad, p\u00e4hklid, seemned. Viimased kolm on ka head valguallikad.<\/p>\n\n\n\n Lisaks regulaarsele s\u00f6\u00f6mismustrile, on teadusuuringud n\u00e4idanud, et s\u00fc\u00fces valku ja\/v\u00f5i kiudaineid sisaldavaid toite vahetult enne p\u00f5hitoidukorda, aitab see v\u00e4hendada j\u00e4rgneva toidukorra portsjonit. Eelk\u00f5ige valgu tarbimine enne toidukorda aitab vabastada hormoone, mis aitavad aeglustada mao t\u00fchjenemist ning p\u00e4rssida n\u00e4ljatunnet.<\/p>\n\n\n\n