{"id":43207,"date":"2023-08-23T14:44:00","date_gmt":"2023-08-23T11:44:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.reztart.ee\/?p=43207"},"modified":"2025-06-25T11:16:30","modified_gmt":"2025-06-25T09:16:30","slug":"mikrobioom","status":"publish","type":"blog","link":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/blogi\/mikrobioom\/","title":{"rendered":"Kuidas mikrobioomi bakterid enda kasuks t\u00f6\u00f6le saada?"},"content":{"rendered":"\n

\u00dcha enam tehakse juttu mikrobioomist. Seda p\u00f5hjusega, sest nagu viimastel aastak\u00fcmnetel l\u00e4biviidud uuringud t\u00f5estavad- mikrobioom ehk elu meie soolestikus m\u00f5jutab meie tervist ja heaolu  lausa nii palju, et seda nimetatakse isegi meie teiseks ajuks. <\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Mikrobioom on siiani veel ka k\u00f5ige v\u00e4hem uuritud organismi osa, kuid praeguseks hetkeks juba \u00fcks populaarsemaid uurimisobjekte.\u202f\u202fUsutakse, et sooltel ja seal elutsevatel bakteritel on\u202f arvatust palju suurem roll meie tervisliku seisundi m\u00e4\u00e4ramisel.\u202fJuba\u202fon\u202fleitud\u202fka seoseid\u202ferinevate haiguste ja soolte olukorra vahel.\u202fN\u00e4iteks, et soolestiku mikrofloora v\u00f5ib m\u00f5ningatel juhtudel tekitada depressiooni\u202f ja ka \u00fclekaalulisust ning olla seotud\u202fnaha tervisega.\u202f <\/p>\n\n\n\n

Mida mikrobioomi bakterid teevad? <\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Seltskond meie k\u00f5hus on kirju, see on kindel! On nii h\u00e4id, v\u00e4ga h\u00e4id ja t\u00e4iesti uskumatult suurep\u00e4raseid, kuid ka halbu ja lausa vastikuid tegelasi ning siis leidub veel neid, kes valivad selle poole, kes parasjagu valitsemas on.\u202f\u202f\u00a0Oluline on hoida mikrobioomis elavate bakterite osakaalu tasakaalus. Head bakterid on tavaliselt ametis\u202fseedetraktis toidu l\u00f5pliku lagundamisega. Just nemad loovad soodsa pinnase ka paljude mineraalide imendumiseks ning aitavad toota meile elut\u00e4htsaid vitamiine (n\u00e4iteks osasid B-vitamiine, K2 vitamiini). Kui heade ja halbade bakterite tasakaal on heade kasuks tegelevad nad ka hormonaalsete j\u00e4\u00e4kide k\u00f5rvaldamisega kehast. Kui see peaks olema aga vastupidine, siis luuakse soodne pinnas\u202fhormoonsete probleemide tekkeks (premenstruaalne s\u00fcndroom, endometrioos\u202fjne). \u00dcllatuslikult on nad seotud ka sellega, kui \u00f5nnelikud me parasjagu oleme, sest suur osa \u00f5nnehormooni, serotoniini, toodetakse samuti sooletraktis mikroobide abiga.\u202fLisaks m\u00e4ngivad meie soolebakterid suurt rolli ka meie isude puhul. Kindlasti saab siia nimekirja j\u00e4rgnevate aastate jooksul lisada veel\u202fv\u00e4ga\u202fpalju muudki, mida me praegu lihtsalt ei tea. Ka Eestis saab teha mikrobioomianal\u00fc\u00fcsi, et saada teada, milline on su k\u00f5hubakterite osakaal. Anal\u00fc\u00fcse saab teha n\u00e4iteks Synlabis<\/a> ja Elsavies<\/a>. Mikrobioomi kohta saad l\u00e4hemalt lugeda SIIT!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Mida t\u00e4hendavad s\u00f5nad probiootikum ja prebiootikum?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hea v\u00f5imalus heade bakterite osakaalu suurendada on lihtsam, kui arvata v\u00f5iks.\u202f Oleme harjunud m\u00f5ttega, et probiootikumikuur tuleks teha l\u00e4bi peale antibiootikumide tarvitamist, et taastada bakteriaalne tasakaal, samuti oleme kursis, et neid tasub v\u00f5tta kaasa ka reisile, et k\u00f5htu v\u00f5\u00f5ramaa bakterite eest kaitsta ja seedimist korras hoida, kuid v\u00e4hem teada on, et probiootikumikuur v\u00f5ib kaasa aidata ka nahaprobleemide lahenemisele ning stressitaseme alanemisele.  Seega on hea umbes poole aasta tagant \u00fcks probiootikumikuur teha. Tarbi kasulikke baktereid toidulisandina juurde ehk v\u00f5ta probiootiukume v\u00f5i hoia enda men\u00fc\u00fcs regulaarselt fermenteeritud tooteid nagu hapukurk, kimchi v\u00f5i miks mitte n\u00e4iteks kasulike bakteritega keefir.  <\/p>\n\n\n\n

Mida bakterid s\u00f6\u00f6vad? <\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Kui probiootikumid on \u00fcsna tuntud s\u00f5na, siis prebiootikumid pole veel nii laialt levinud. Ometi saab neidki sarnaselt probiootiumidele toidulisandina tarbida.  <\/p>\n\n\n\n

Prebiootikumid  on toiduks headele mikroobidele, ergutades nende juurdekasvu. Toidud, mis prebiootikumideks arvatud koostisosi sisaldavad, on n\u00e4iteks kaerahelbed, linaseemned, oder, kaunviljad ning k\u00f5ik puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad (eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat). Prebiootikume ja probiootikume kasutatakse toidulisandites tihti koos, kus esimesed aitavad v\u00f5imendada probiootikumide toimet. Seega j\u00e4ta meelde, et  probootiumid on head bakterid ja prebiootikumid bakterite toit. Toidulisandi pakendil tunneb prebiootikumid tihti \u00e4ra l\u00fchendi F.O.S. (fruktooligosahhariidid) j\u00e4rgi.  Prebiootikumid pole aga midagi muud kui meile juba tuntud kiudained, \u00f5igemini \u00fcks sort kiudainetest. Seega, kui tahad oma mikrobioomi baktereid toita, siis s\u00f6\u00f6 piisavalt kiudaineid. Ka meie, Reztart tooted on heaks kiudaine allikaks. Kiudainete kohta loe l\u00e4hemalt SIIT!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ja kui sa veel arvad, et pole veel p\u00e4ris kindel, kas peaksid oma soolebakterite eest hoolt kandma, siis tea, et on kindlaks tehtud, et\u202f80% sellest, mis olukorras on meie immuunsuss\u00fcsteem ei s\u00f5ltu tegelikult mitte aastaajast, mis\u202fmeil parasjagu on, vaid hoopis meie seedeelundkonnast. Juba see on piisav p\u00f5hjus, miks tasub\u202foma seedimisele rohkem r\u00f5hku panna ja seda\u202flihtsate vahenditega\u202fregulaarselt tuunida.\u202f\u202f\u202f <\/p>\n\n\n\n

\u202f <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcha enam tehakse juttu mikrobioomist. Seda p\u00f5hjusega, sest nagu viimastel aastak\u00fcmnetel l\u00e4biviidud uuringud t\u00f5estavad- mikrobioom ehk elu meie soolestikus m\u00f5jutab meie tervist ja heaolu  lausa nii palju, et seda nimetatakse isegi meie teiseks ajuks.   Mikrobioom on siiani veel ka k\u00f5ige v\u00e4hem uuritud organismi osa, kuid praeguseks hetkeks juba \u00fcks populaarsemaid uurimisobjekte.\u202f\u202fUsutakse, et sooltel ja seal […]<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":43208,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[],"class_list":["post-43207","blog","type-blog","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","category-maaramata"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/43207","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/blog"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/43207\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46887,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/43207\/revisions\/46887"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43208"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43207"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43207"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43207"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}