Tekst: Teele Teder, toitumisn\u00f5ustaja <\/p>\n\n\n\n
Kui oled kurb ja masendunud, siis pole mitte ainult meeleolud need, mis m\u00f5jutatud saavad, vaid p\u00e4ris kindlasti ka sinu ostukorv ja kehakaal. <\/strong> <\/p>\n\n\n\n Tavaolukorras on meie keha \u00fclesanne number \u00fcks ainevahetus ja sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord r\u00fcndamiseks v\u00f5i \u00e4ra jooksmiseks. Selline \u00e4rev seisund seab seedimise t\u00e4htsuselt teisele kohale ja t\u00e4hendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise p\u00fchendumise ja kiirusega. <\/p>\n\n\n\n Muidugi pole stressi v\u00e4ltimine sajaprotsendiliselt v\u00f5imalik, sest keha jaoks on stress ka juba bussist maha j\u00e4\u00e4mine, millegi maha unustamine v\u00f5i \u00fclemuse poolt saadetud ja veel lugemata e-mail pealkirjaga \u201eeelarve puudj\u00e4\u00e4k\u201c v\u00f5i midagi sellist. Need on k\u00f5ik hetkelised seisundid, mis l\u00e4hevad varem v\u00f5i hiljem \u00fcle. K\u00f5ige laastavamalt m\u00f5jub kehale pidev stressisituatsioon, mis v\u00f5ib kesta kuid v\u00f5i lausa aastaid. <\/p>\n\n\n\n Keha aitab kaasa<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Viimasel ajal loetletakse stressi ka \u00fche rohkemate haiguste tekitajaks, sest see n\u00f5rgestab immuuns\u00fcsteemi, tekitab pingeid lihastes, k\u00f5rgverer\u00f5hkt\u00f5be, n\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclekoormust ja s\u00fcdame ar\u00fctmiat.\u202fNeist kolm viimast on omavahel tihedalt seotud. S\u00fcdameveresoonkonna haiguste tekkes on t\u00fc\u00fcpiline seos \u00fcle reageerimisega. N\u00e4rvis\u00fcsteem reageerib stressile veresooni ahendades ja verer\u00f5hku t\u00f5stes, et parandada lihaste verevarustust. Selline vastureaktsioon on v\u00e4lja kujunenud evolutsiooni k\u00e4igus ja peab tagama elluj\u00e4\u00e4mise, sest nii p\u00f5genemiseks kui v\u00f5itlusse astumiseks on vaja palju energiat. Energia k\u00e4ttesaamiseks t\u00f5stetakse s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedust, verer\u00f5hku ja hingamissagedust, veri aga suunatakse m\u00f6\u00f6da neerudest (et hoida vett) ja seedekulglast (pole hetkel t\u00e4htis), suunates selle lihastesse, ajju ja s\u00fcdamesse, kus verd elluj\u00e4\u00e4miseks k\u00f5ige enam vaja on. <\/p>\n\n\n\n Vaesed mehed<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Stress suurendab ka sellise hormooni tootmist nagu kortisool, mis on tuntud kui stressihormoon. \u00d5ige kogus seda hormooni on organismi toimimiseks v\u00e4ga oluline\u2013 see aitab organismil valida energiatootmise toorainet (s\u00fcsivesikud, rasvad v\u00f5i valgud) ja reguleerib selle hulka vastavalt keha vajadustele. Aga stressi ajal suudab see rasva suunata ja \u00fcmber paigutada k\u00f5hupiirkonda, kust kehal on energeetilisteks vajadusteks seda k\u00f5ige parem k\u00e4tte saada. Eelk\u00f5ige on siin tegemist vistseraalrasvaga (elundite vahelise rasvaga), mis on tervise seisukohast ohtlikum kui tavaline nahaalune rasvakiht. See on ka p\u00f5hjus, miks paljud depressioonis inimesed omavad ohtlikult suurt v\u00f6\u00f6piirkonda. Statistiliselt esineb sellist elundite vahelist rasva enam meestel, mis v\u00f5ib seotud olla nende kinnisema meelelaadiga. Nad ei kipu oma kogemusi ja m\u00f5tteid jagama nii palju kui seda teevad naised leevendades nii ka oma stressiseisundit. <\/p>\n\n\n\n Peale t\u00f6\u00f6stressi ja emotsionaalsete pingete on organismi stressiallikaks toitainetevaene ja v\u00e4he energiat andev toit. Kui s\u00fc\u00fca energiavaest toitu, t\u00f5lgendab organism seda saabuva n\u00e4ljah\u00e4dana ning aeglustab seet\u00f5ttu kortisooli abil ainevahetust. Ka v\u00e4hene \u00f6\u00f6uni ja aeroobsete treeningutega liialdamine v\u00f5ivad kortisoolitaset t\u00f5sta. Seega, sa v\u00f5id elada spordiklubis ja juua vaid kurgivett ning tunda enda \u00fcle uhkust, kuid su keha arvab, et on s\u00f5jas ning valitsemas on n\u00e4ljah\u00e4da. <\/p>\n\n\n\n Just nagu filmis<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Enamus naistekaid oskab stressiseisundit v\u00e4ga h\u00e4sti kajastada. Tavaliselt istub suhtkeriisis naine \u00e4ra nutetud silmadega voodis ning s\u00f6\u00f6b isukalt otse topsist (v\u00f5i lausa topsidest) j\u00e4\u00e4tist. M\u00f5nikord on seal voodis veel s\u00f5brannad teda \u00e4ra kuulamas v\u00f5i ripub ta telefoni otsas ja teeb nendega grupik\u00f5net. See sama hormoon on s\u00fc\u00fcdi ka stressiseisundis \u00fcles\u00f6\u00f6mise eest, mis paneb meid ihaldama rasvaseid ja suhkrurikkaid toite. Tihti kaotab stress aga igasuguse isu. N\u00e4iteks nagu juhtus filmis \u201eSeks ja linn\u201c, kus suhteliselt kinnise iseloomuga Mr Big ei ilmunud enda pulma, mille peale pettunud Carriel kadus igasugune s\u00f6\u00f6giisu. See k\u00f5ik on v\u00e4ga loogiline. Selliseid asju juhtub peamiselt \u00e4kilise stressi korral v\u00f5i olukorras, mida keha t\u00f5lgendab nii (v\u00f5ib kesta ka pikemat aega ning on siis eriti ohtlik). Sellistes olukordades toodab keha adrenaliini, mis annab energiat ja aeglustab mitmeid kehaprotsesse, sealhulgas ka seedimist. Kuna toit liigub seedes\u00fcsteemis aeglasemalt, ei l\u00e4he ka k\u00f5ht adrenaliinitulva t\u00f5ttu nii kiiresti t\u00fchjaks kui tavaliselt. \u00d5nneks sai Carrie oma elur\u00f5\u00f5mu m\u00f5ne aja p\u00e4rast t\u00e4nu s\u00f5branna avalikus kohas aset leidnud seedeh\u00e4irele tagasi. Ta naeris ennast terveks! Seega, \u00e4ra stressa, v\u00f5ta vabalt! See on \u00fcks parimaid n\u00f5uandeid, ka seedimise seisukohalt. <\/p>\n\n\n\n PS! Kui oled mures, kas keset stressirikast elu on v\u00f5imalik saavutada tervislik kehakaal, siis v\u00f5id oma stressitaset alandada teadmisega, et see on v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tekst: Teele Teder, toitumisn\u00f5ustaja Kui oled kurb ja masendunud, siis pole mitte ainult meeleolud need, mis m\u00f5jutatud saavad, vaid p\u00e4ris kindlasti ka sinu ostukorv ja kehakaal. Tavaolukorras on meie keha \u00fclesanne number \u00fcks ainevahetus ja sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord r\u00fcndamiseks v\u00f5i \u00e4ra jooksmiseks. Selline \u00e4rev seisund seab seedimise t\u00e4htsuselt teisele kohale […]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":42609,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-42605","blog","type-blog","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/42605","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/blog"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/42605\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46892,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/42605\/revisions\/46892"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42609"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42605"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42605"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42605"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}