{"id":41476,"date":"2022-11-11T10:12:07","date_gmt":"2022-11-11T07:12:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.reztart.ee\/?p=41476"},"modified":"2025-06-25T11:15:42","modified_gmt":"2025-06-25T09:15:42","slug":"mehed-kas-taiesti-teiselt-planeedilt","status":"publish","type":"blog","link":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/blogi\/mehed-kas-taiesti-teiselt-planeedilt\/","title":{"rendered":"Mehed \u2013 kas t\u00e4iesti teiselt planeedilt?\u00a0\u00a0\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Kui vastassugupool teeb midagi arusaamatut,&nbsp; siis \u00f6eldakse ikka, et mehed on ju Marsilt ja naised Veenuselt. Ka toitumise m\u00f5ttes j\u00e4\u00e4b tihti mulje justkui&nbsp;oleksime erinevatelt planeetidelt.&nbsp;<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Mehed saavad endale koguseliselt palju rohkem toitu lubada, sest nende p\u00e4evane energiavajadus on tihti pea 1 000 kcal suurem kui naistel, samuti pole mehe keha loodud nii kergelt rasva talletama nagu naisel. Ka soola kipuvad nad rohkem s\u00f6\u00f6ma. Uuringud n\u00e4itavad, et Eesti naised s\u00f6\u00f6vad p\u00e4evas keskmiselt 6,3 grammi soola, mehed 9,1 grammi. See on m\u00f5lema puhul kaugelt \u00fcle soovitusliku maksimumm\u00e4\u00e4ra (3\u20135 grammi).&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Isegi \u00fclekilod kogunevad meie kehale erinevalt. &nbsp;Naised koguvad rasvkude igale poole \u00fchtlaselt, kasvatades tavaliselt nahaalust rasvakihti,&nbsp; meestel kipub esimesena just k\u00f5ht ette tulema. Nende puhul on tegemisest veelgi ohtlikuma vistseraalrasvaga ehk elundite vahelise rasvaga. Vistseraalne ehk k\u00f5hu\u00f5\u00f5nesisene rasv on tuntud arteriseinte p\u00f5letike p\u00f5hjustajana, aga samuti on see t\u00e4htis tegur s\u00fcdamehaiguste, diabeedi ja osade kasvajate tekkel. Statistiliselt on meestel rohkem probleeme ka kolesteroolitaseme liigse t\u00f5usuga. Seda v\u00f5ib seletada liigse loomse toidu lembusega. Kui r\u00e4\u00e4gitakse, et me s\u00f6\u00f6me v\u00e4he puu- ja k\u00f6\u00f6givilju, siis mehed teevad seda veel v\u00e4hem. Nii j\u00e4\u00e4b neil veel v\u00e4hem v\u00f5imalusi saada eluks vajalikke antioks\u00fcdante, vitamiine,&nbsp; mineraalaineid ja kiudaineid.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hormoonide m\u00f6ll<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Naistele omistatakse tihti \u201chormoonide m\u00f6llamist\u201d, kuid v\u00e4heteada on fakt, et meestel m\u00f6llavad hormoonid veelgi kiirema sagedusega. Jah, ka meestel on hormonaalne ts\u00fckkel, kuid see on naiste menstruaalts\u00fcklist v\u00e4ga erinev &#8211; nimelt toimub meeste hormonaalts\u00fckkel 24 tunni l\u00f5ikes. Mehed toodavad k\u00fcmme korda rohkem testosterooni kui naised ja sellel hormoonil on nende tervisele k\u00f5ige suurem m\u00f5ju. Testosteroonitase on k\u00f5rgeim hommikuti ning see langeb p\u00e4eva jooksul. Sama lugu on kortisooliga (tuntud kui stressihormoon). M\u00f5lemad avaldavad olulist m\u00f5ju meeste k\u00e4itumisele ja enesetundele.&nbsp; Seet\u00f5ttu on ka meeste jaoks hormonaalts\u00fckli tasakaalustamine vajalik, kusjuures siinkohal on v\u00e4ga oluline roll f\u00fc\u00fcsilisel aktiivsusel ja toitumisel. Piisav liikumine v\u00f5ib testosterooni\/kortisooli taset tasakaalustada ja seel\u00e4bi positiivset toimet avaldada. Samas liiga palju f\u00fc\u00fcsilist koormust v\u00f5ib kaasa tuua \u00fcletreenituse s\u00fcndroomi, mille k\u00e4igus testosteroonitase langeb ning kortisooli (stressihormooni) tase t\u00f5useb.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Oluline mineraal<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Osad toidud on meestele nende tervise&nbsp; seisukohalt olulisemad kui naistele. N\u00e4iteks k\u00f5rvitsaseemned oma k\u00f5rge tsingisisalduse p\u00e4rast.&nbsp; Tsink avaldab olulist m\u00f5ju meeste tervisele, parandades seksuaalset v\u00f5imekust ja viljakust. Tsinki leidub spermas ja eesn\u00e4\u00e4rmes, see on vajalik eesn\u00e4\u00e4rme normaalseks talitluseks. Arvatakse, et tsingi v\u00e4henemine rakkudes soodustab nende rakkude arenemist kasvajarakkudeks ning eesn\u00e4\u00e4rme v\u00e4hi puhul on t\u00e4heldatud tsingisisalduse langemist eesn\u00e4\u00e4rmes. Tsink aitab kaasa spermatogeneesile ehk seemnerakkude arenguprotsessile, mille k\u00e4igus valmivad viljastumisv\u00f5imelised spermatosoidid. Madala tsingisisaldusega v\u00f5ib kaasneda ka v\u00e4iksem kogus spermatosoide, mis meeste viljakust otseselt m\u00f5jutab. Tsink aitab hoida organismis vajalikku testosteroonitaset ning ennetada erektsioonih\u00e4ireid. Kellele aga k\u00f5rvitsaseemned ei sobi, v\u00f5ib tsinki saada ka p\u00e4hklitest, kaunviljadest, t\u00e4isteraviljadest ja munast.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kindlasti v\u00f5iks mehe men\u00fc\u00fcsse kuuluda ka tomat v\u00f5i isegi miks mitte ket\u0161up, sest neis sisaldub meeste jaoks eriti oluline antioks\u00fcdant l\u00fckopeen. Tomatite kuumutamisel purunevad nende rakuseinad ning see aitab organismil l\u00fckopeeni v\u00f5rreldes v\u00e4rskete tomatitega paremini omastada. 2002. aastal l\u00e4bi viidud uuringutega (U.S. National Cancer Institute) t\u00f5estati, et meestel, kes s\u00f6\u00f6vad kaks v\u00f5i enam korda n\u00e4dalas tomateid, v\u00e4heneb risk haigestuda eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hki.&nbsp; Laias laastus kehtivad meile aga \u00f5nneks siiski sarnased toitumis- ja liikumissoovitused.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui vastassugupool teeb midagi arusaamatut,&nbsp; siis \u00f6eldakse ikka, et mehed on ju Marsilt ja naised Veenuselt. Ka toitumise m\u00f5ttes j\u00e4\u00e4b tihti mulje justkui&nbsp;oleksime erinevatelt planeetidelt.&nbsp;&nbsp; Mehed saavad endale koguseliselt palju rohkem toitu lubada, sest nende p\u00e4evane energiavajadus on tihti pea 1 000 kcal suurem kui naistel, samuti pole mehe keha loodud nii kergelt rasva talletama [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":41485,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-41476","blog","type-blog","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/41476","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/blog"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/41476\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46897,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/41476\/revisions\/46897"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/41485"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41476"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=41476"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=41476"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}