Tervise Arengu Instituudi poolt 2014. aastal l\u00e4biviidud Eesti t\u00e4iskasvanute (16-64-aastaste) tervisek\u00e4itumuse uuringu kohaselt oli \u00fclekaalulisi inimesi 32,5% ja rasvunuid 19,5%. K\u00fcmme aastat varem ehk 2004. aastal olid need arvud vastavalt 28,4% ja 14,4%. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00fcle pooltel Eesti inimestel on kehakaal soovituslikust suurem. See t\u00e4hendab, et uuringu kohaselt on eestlastest ligi 52% \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud.<\/p>\n\n\n\n
Peamiselt peetakse \u00fclekaalulisuse p\u00f5hjustajaks ebatervislikke toiduvalikuid ja v\u00e4hest liikumist. Viimastel aastatel otsitakse \u201cimevahendit\u201d, mis v\u00f5iks rahvusvahelisele rasvumise epideemiale leevendust pakkuda. Kas rahvasuus imevahendiks tituleeritud kiudaine, gl\u00fckomannan, v\u00f5ib olla lahendus \u00fclekaalulisusele?<\/p>\n\n\n\n
Gl\u00fckomannan kuulub kiudainete hulka. Tegemist on veeslahustuva kiudainega, mida saadakse Aasia riikidest konjaki taime juurtest, aga ka Kreekas ja T\u00fcrgis kasvavatest teatud sorti orhidee juurtest. Samuti leidub gl\u00fckomannanit osades okaspuudes. Peamiselt kasutatakse gl\u00fckomannani allikana aga konjaki taime.<\/p>\n\n\n\n
Ka toiduainet\u00f6\u00f6stus kasutab gl\u00fckomannanit, peamiselt pakendaja ja emulgaatorina. Gl\u00fckomannani sisaldus toitudes t\u00e4histatakse t\u00e4hisega E425. Gl\u00fckomannan on \u00fcks olulisemaid komponente ka shirataki nuudlites, mis on oma peaaegu 0-kaloraa\u017eiga populaarsust kogumas. <\/p>\n\n\n\n
Varasemalt on gl\u00fckomannanit m\u00fc\u00fcdud ka kui toidulisandit, mis aitab k\u00f5hukinnisuse vastu ning kui kolesteroolitaseme alandajat. 2010. aastast alates omistati sellele ka kaalulangetav m\u00f5ju<\/p>\n\n\n\n
Kiudaineid on v\u00e4ga erinevaid. Suures plaanis v\u00f5ib neid jaotada pol\u00fcsahhariidseteks ja mittepol\u00fcsahhariidseteks. <\/p>\n\n\n\n
Pol\u00fcsahhariidsed kiudained jaotuvad omakorda kaheks- vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Vesilahustuvate hulka kuuluvad p\u00f5hiliselt pektiinid. Neid leidub puu-, kaun-, ja teraviljades. Pektiinide lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained imavad endasse vett ja moodustavad viskoosse geeli, mis pikendab seedimise aega. Geel seob ka teatavaid toidu komponente, takistades nende imendumist. Lahustuvad kiudained aegulastavad gl\u00fckoosi imendumist verre, olleks suurep\u00e4rased veresuhkru taseme kontrollijad. <\/p>\n\n\n\n
Vees lahustumatute kiudainete p\u00f5hinesindaja on tselluloos. Seda ei suuda inimorganism seedida, kuid see suurendab toiduk\u00f6rdi mahtu, kiirendab selle edasiliikumist peensooles ja soodustab lima eritumist j\u00e4mesooles. Lahustumatud kiudained seovad endaga palju vett suurendades toidumassi ja tekitades t\u00e4isk\u00f5hutunde, mis v\u00e4hendab s\u00f6\u00f6dava toidu hulka. Kiudained ergutavad ka mao ja soolestiku motoorikat ning aitavad v\u00e4ltida k\u00f5hukinnisust. Lahustumatuid kiudaineid leidub eesk\u00e4tt seemnetes ja puuviljades, samuti t\u00e4isteraviljas. <\/p>\n\n\n\n
Kiudainete optimaalne soovitus t\u00e4iskasvanutele on naistel minimaalselt 25 ja meestel minimaalselt 35 grammi p\u00e4evas, s\u00f5ltuvalt p\u00e4evasest energiavajadusest (ca 13 g kiudaineid 1000 kcal kohta). Liigse kiudainete tarbimisega seondub vaid \u00fcks oht. Suur hulk, pikaajaliselt p\u00e4evas \u00fcle 50-60 g p\u00e4evas, v\u00f5ib h\u00e4irida m\u00f5nede mineraalainete imendumist tekitades organismis nende puuduse. Eesk\u00e4tt kehtib see kiudainelisanditega liialdamise v\u00f5i kliide tarvitamise puhul. Normaalsetes annustes aga kiudained v\u00f5i neid sisaldavad toidulisandid toitainete imendumist ei m\u00f5juta.<\/p>\n\n\n\n
Gl\u00fckomannanile omistatakse kaalulangetavat efekti enim kiudainetest just selle eriliselt v\u00f5imsa vett imava v\u00f5ime t\u00f5ttu. Ta v\u00f5ib imada endast 50 korda rohkem vedelikku. Kui panna klaasi vee sisse vaid pisut gl\u00fckomannanit, suudab ta selle geeljaks muuta. Nii toimib ta ka maos, tekitades kiiresti t\u00e4isk\u00f5hutunde, aidates seel\u00e4bi v\u00e4hem s\u00fc\u00fca ning l\u00fckates edasi k\u00f5hut\u00fchjenemise tunnet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tervise Arengu Instituudi poolt 2014. aastal l\u00e4biviidud Eesti t\u00e4iskasvanute (16-64-aastaste) tervisek\u00e4itumuse uuringu kohaselt oli \u00fclekaalulisi inimesi 32,5% ja rasvunuid 19,5%. K\u00fcmme aastat varem ehk 2004. aastal olid need arvud vastavalt 28,4% ja 14,4%. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00fcle pooltel Eesti inimestel on kehakaal soovituslikust suurem. See t\u00e4hendab, et uuringu kohaselt on eestlastest ligi 52% \u00fclekaalulised […]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":30988,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-39911","blog","type-blog","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/39911","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/blog"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/39911\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46909,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/blog\/39911\/revisions\/46909"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30988"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39911"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=39911"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.reztart.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=39911"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}